Jaanuar algas Marie külaskäiguga. Kes tahab sellest pikemalt lugeda, siis vaadake: http://ei-me-ette-tea.blogspot.fr/2013/01/pariis.html. Ma ei hakka kõike ümber kirjutamata, kuid mõned huvitavamad seigad siiski:
Alustuseks siis see, et ilmselgelt oleme me ikka täielikud kohuke ja blondiin. Sest no kõigepealt siis suutsin ma ära unustada, mis kell Marie jõudma pidi. Loomulikult ma hommikul fb-st üle ei vaadanud. Läksin talle ilusti rongijaama vastu ning helistasin siis Mariele ja küsisin, kus ta on. Tuli välja, et olin kohale läinud 2 tundi liiga vara. Tegelikult aga ka siis, kui oleksin läinud õigeks ajaks, poleks Mariet seal olnud, sest ta ei jõudnud ka õige rongi peale. Nimelt eeldas ta, et saab Eesti juhiloaga Inglismaalt Prantsusmaale tulla, kahjuks aga ikka ei saanud, pidi koju passi järele minema.
Põhiliselt siis olid päevad täis tüüpilist turismistuffi. Nüüd siis juba 7 korda Eiffeli torni tipus käidud!
Tegime Palju pilte ja sai palju nalja! Nt käisime me Moulin Rouge ees Marylin Monroe-d mängimas, inimestel oli seda vaadata vist päris naljakas, sest no tõepoolest oli päris raske kleiti all hoida. Vaatamata suurtele pingutustele jäi katakombides ka see kord käimata. Käisime kolm korda proovimas sisse saada, kuid esimesel korral oli ülipikk järjekord ning teistel kordadel olid need lihtsalt kinni. Õhtutel sai külastatud Palais Maillot ja loomulikult Hideouti!
Pariisi metrood on ilmselgelt natuke teistsugused kui Londoni omad. Ühel päeval, kui linna poole sõitsime, tuli üks naine lapsega süles metroosse ning hakkas inimestelt raha küsima. Marie hüppas kiiresti püsti, sest arvas, et too naine tuli sellepärast meie tooli juurde seisma, et tahtis istuda sinna. No teistele reisijatele oli see päris naljakas, isgi rahakerjav naine hakkas naerma ning seletas naerdes, et eiei, ta tahab ainult raha ;D
Igaljuhul tundub, et praeguseks on Marie ilusti Eestisse jõunud! (Y)
Jaanuaris sai siis semester läbi. See aga tähendab seda, et paljud inimesed hakkavad tagasi koju minema. Positiivne on loomulikult see, et nüüd on mul sõpru praktiliselt igas maailma nurgas ning nüüd ka rohkem motivatsiooni erinevaid kohti külastada, kui kohalikud giidid olemas. Sellegipoolest on kõik hüvastijätud alati NII kurvad.
Esimesteks lahkujateks siis olid Bex ja Daria. Enne käisime veel viimast korda kõik koos Vapianios. Nädal hiljem saatsime kodu poole Thomase ning veel nädala pärast Louise. Nüüd on tagasi Saksammale jõudnud ka Seda. Samal ajal, kui mõned kohvreid pakkisid, oli meil, kes veel siin, vaja eksamiteks õppida, nii et ei saanud neile isegi korralikke hüvastijätupidusid korraldada. Samas nii palju oli ikka aega, et lahkujatega viimaseid kordi Hideoutis käia! ;)
No comments:
Post a Comment