faire du jogging

Ka jooksmisest Pariisis peab kirjutama, sest tegemist oli lihtsalt nii olulise osaga minu elust. Osaliselt seetõttu, et kõigi creppide ja croissantide söömise kõrval lihtsalt pidi ennast natuke liigutama, osaliselt sellepärast, et mul oli nii palju vaba aega, et jooksma minna, osaliselt sellepärast, et ilm oli üldiselt koguaeg piisavalt ilus.

Esialgu jooksin siis põhiliselt lihtsalt tänavaid mööda. Ka see oli omaette elamus – nii mulle kui ka turistidele, kes vaatasid, et miks mingi hull mööda Champs-Elyseed jookseb. Teiseks lemmikuks olid väikesed pargikesed nagu Jardin de Tuileries või Jardin de Luxembourg. Nendesse minek oli aga natuke keeruline, sest kuidagi naljakas on ju võtta metroo, et jooksma minna. Alles jaanuaris aga avastasin parima jooksmiskoha üldse: bois de Boulogne 

 Enamik ajast siis jooksin lihtsalt tänavatel, esimesed 4 kuud kusjuures tennistes (sest korralikud jooksujalatsid ei mahtunud ju kohvrisse, lõpuks samas ostsin ikka Londonist) ja "tänu" sellele siiamaani üks põlv valutab, kui jooksma lähen. Nojah, samas it was worth it - õnnestus nii Eiffeli torni juures kui ka Champs-Elyseel turistide vahel ringi joosta.

Aga, et põlved siiski terveks jääksid, soovitaksin mõnda parki minna. Alguses käisin ainult Tuileries ja Luxembourgi aedades, lõpuks aga avastasin Bois de Boulogne. Või noh, loomulikult teadsin sellest juba varem, kuid pigem olin kuulnud, et seda kohta võiks vältida, eriti öösiti! ;) Päeva ajal on aga tegelikult tegemist väga armsa pargikesega, palju tiike, palju lapsi, palju sportlasi. Pigem meenutab inglise stiilis parki kui prantsuse oma. Nii et jooksjatele kohustuslik koht, kus ära käia!