La dernière nuit à Paris

Paar nädalat enne Pariisist äratulekut tegin endale to-do listi kõigi asjadega, mida veel teha tahan, enne kui ära tulen. Vaatamata asjaolule, et olin juba üle 5 kuu Pariisis olnud, tuli see üllatavalt pikk. Igal päeval lisasin rohkem asju, kui jõudsin maha tõmmata. Lõpuks siis tähtsaimad asjad sain ikka kõik tehtud, kuid jäi piisavalt palju asju ka järgmiseks korraks, kui Pariisi lähen - ongi rohkem põhjust tagasi minna!

Viimasel õhtul käisime Sarah ja Lauraga teatris, millest varem juba natuke rääkisin. Pärast teatrit ühines meiega ja Edoardo ja liikusime ladina kvartalise /st-Micheli, et viimane Pariisi õhtu jääks ikka tüüpiliseks Pariisi õhtuks. Sain veel creppe osta, Travern de Cluny-s istuda ning lihtsalt niisama jalutada. Põhimõtteliselt jalutasid Sarah ja Edoardo minuga öö otsa lihtsalt linnas ringi, sest ma ju ei raatsinud kuidagi koju minna. Mõtlen ikka, et see oli ülinunnu neist. Ilmselt olid nad üliväsinud, kuid tulid ikka minuga alati kaasa, kui mul tuli jälle mõni geniaalne idee stiilis, et käime ja vaatame ikka veelkord öise Louvre'i ka üle või, et oi, selle silla peal mul veel vist polegu ühtegi pilti!

Hommikul siis toppisin oma asjad kahte kohvrisse (kolmanda kohvritäie asju olin juba Triinule Lille'i jätnud, kui kõik hästi läheb, saan need veel juunis tagasi). Ostsin kaasa ka kohustuslikud paar pakki Starbucksi kohviube ning Pariisi parimaid macaron'e. Lennujaama minna oli ikka meeletult kurb. Eriti arvestades asjaolu, et Pariisis oli minu äraminekuhommikul nii ilus: nagu täpselt selleks, et mulle head aega öelda ;) Õues oli 18 kraadi sooja, päike paistis ja kirsid õitsesid Eiffeli torni juures. Toppisin siis oma kampsuni, talvemantli, kindad, salli, mütsi jne ühte suurde kilekotti, et need lennukist mahatulekuks selga saaksin ajada. Lennujaamas muidugi arvati, et olen kaks käsipagasit kaasa võtnud. Pidin neile siis selgitama, et lähen sellisesse kohta, kus pean KÕIK need asjad selga panema, et õues ellu jääda. Siis hakkas lennujaamaonukestel minust täitsa kahju, tundsid mulle kaasa ja soovisid edu.

Igatahes olid minu Pariisiaja viimased päevad hea näide sellest, milline oli minu Erasmuse aeg Pariisis üldse: SUUREPÄRANE!