Ma chambre

Nonii, enne äraminekut pean ma ikka rääkima ka sellest, kus ma elasin. Erinevates postitustes on see ilmselt varemgi jutuks tulnud, kuid usun, et mu väike ja nunnu tuba väärib siiski ka täiesti oma postitust.

Enamiku semestrist elasin siis ühikas. Alguses ma ühikakohta ei saanud, mis tõi kaasa minu semestri alguse seiklused erinevates elukohtades Pariisis. Juba oktoobris aga vabanes ühikas üks tuba, tänu heale õnnele kuulsin sellest ning mul õnnestus sinna sisse kolida. Pean ikka ääretult õnnelik olema, et mul niimoodi vedas, sest üürikulud ühikas ikka vähemalt 2 korda väiksemad, kui ükskõik millises elukohas Pariisis.

Tuba oli väga luks. 9 ruutmeetrit, kuid seal oli kõik olemas: WC ja vannituba, külmkapp, isegi rõdu. Ega ruumi pole ju Pariisis raisata. Mulle oli see täpselt paras, kuid kujutan ette , et mõnel veidi suuremal inimesel oleks küll nt dušinurka mahtumisega probleeme olnud. Häid eestlasi mahub aga ühte ühikatuppa palju, nii et minu juures on ööbinud ka neli inimest korraga.

Ainus asi, millest natuke puudust tundsin, oli köök. Korruse peale oli küll üks köök olemas, kuid praktiliselt ei olnud sellest väga kasu, sest seal ei olnud midagi. Polnud ei ahju ega mikroahju, pottidest-pannidest ja muudest nõudest rääkimata. Oli küll pliit, kuid ka see ei töötanud kuigi hästi. Lisaks meeldib koristajatädidele aeg-ajalt köök mõneks ajaks (loe: umbes kaheks nädalaks korraga) lukku panna. Kohe, kui keegi köögi natuke koristamata on jätnud, paneb koristajatädi selle lukku ning uksele sildi, et olge järgmine kord korralikumad. Niisiis ma kööki semestri vältel eriti ei sattunud. Kuna ainult väljas söömine oleks aga veidi kalliks läinud, ostsin endale tuppa vähemalt crepimasina, niisiis toitusingi põhiliselt creppidest. Lahutamatuteks kaaslasteks olid ka kohviveski ning kohvimasin.

Semestri vältel olin oma tuppa ikka päris palju kola kokku ostnud. Alguses ei olnud seal ju midagi, isegi tekki ega patja või internetikaablit mitte. Enne äraminekut siis korraldasin väikese yard sale’i ja üritasin kõikidest ostetud asjadest jälle lahti saada. Mõned asjad isegi osteti! ;)

Parim osa minu toast oli vaade. Sest see on lihtsalt nii ilus! Kõige mõnusam asi üldse on võtta hommikul kohvitass kätte, minna rõdule ning vaadata campuses ringijooksvaid inimesi ning kaugemalt paistvat la defense’i linnaosa. 

le métro de Paris

Olen Pariisi metroost vist erinevates postitustes juba natuke rääkinud, kuid tegemist on nii olulise osaga siinsest kultuurist, et kindlasti väärib see eraldi postitust. 

Minu puhul on metroo kindlasti transpost, mida kõige rohkem kasutan. Bussiga liigeldes näeb küll rohkem linna, kuid metroo süsteem on arusaadavam, metrood ei jää tavaliselt hiljaks ja käivad tihedamini jne. Alguses tundus kogu see süsteem metroode ja rer-idega niii keeruline, tegelikult on aga väga lihtne ja loogiline.

Olenb juba kirjutanud inimestest, kes metroos raha küsivad. Tihti aga ei ole tegemist niisama kerjustega, vaid inimestega, kes metroos päris korraliku šõu korraldavad: näha võib tantsimist, laulmist, teatrit ja igasuguseid asju veel. Mõned näited sellest:

Metroojaamu on igasuguseid. Mõned ilusamad, mõned... mitte nii ilusad.

Prantslased metroos:

Ja ükskord sadas metroorongis lund: (väga seda muidugi video peale ei jäänud)

Ja lõpetuseks some fun facts: Pariisi metrool on 16 liini ning kokku 384 jaama. Metroo kogupikkus on 213 km. Pariisi metroos tehakse päevas üle 9 miljoni sõidu.

le nouvel an (encore une fois)

Jah, hiinlastel algas uus aasta. See tähendab seda, et pariislastel oli põhjust pidutseda. Käisime siis täna uusaastarongkäiku vaatamas ja saime taaskord kõigile "head uut aastat" soovida.

Ja mõned pildid eilsest ka. Saloni viimane pidu Pariisis.

les examens

Nojah, üldiselt oli sess nagu sess ikka, ärkasin veidi enne eksameid ja mõtlesin et midaaa ma küll terve semestri tegin ning miks ma varem õppima ei hakanud. Väike erinevus vaid selles, et 5 eksamit 6-st tuli läbida prantsuse keeles ning see viimane siis inglise keeles.

2 esimest eksamit olid keeleeksamid. Need olid siis mõlemad samal päeval ja selleks päevaks oli päev pärast Marie lahkumist. No ilmselgelt ma nendeks siis õppida ei jõudnud. Õnneks ei olnud ka vaja. Sama ei saa aga öelda ülejäänud 4 eksami kohta. Nimelt oli nende puhul tegemist juuraeksamitega. Materjali oli loomulikult ülipalju ning juba selle läbilugemine ning kõigest arusaamine võttis ikka korralikult aega. Suursuur aitäh tuleks öelda kõigile prantslastele, kes mulle oma konspektid saatsid!

Alates 3. kursusest saab siin valida, kas eksamid läbida suuliselt või kirjalikult. Suuline variant tundus lihtsam - et vältida kirjavigu jms, seega olin ennast kõigis ainetes suulisele eksamile kirja pannud. Semestri lõpus ei olnud ma enda valiku mõistlikkuses enam nii kindel, sest suulist eksamit tehes on ju veel margim, kui midagi ei oska. Seega siis otsustasin, et õpin KÕIK korralikult ära. Nojah, hea plaan, ainsaks nõrgaks kohaks oli ainult see, et ma ei teadnud, kui kaua KÕIGE õppimine prantsuse keeles võtab.

Ekasamid olid mul siis 28., 29., 30.  ja 31. jaanuar. Õnneks olid Salonil eksamid samal ajal, kui mul nii et vähemalt oli mul study-buddy. See tähendas siis seda, et praktiliselt elasime Starbucksis. See on juba tuntud fakt, et kodus ma õppida ei suuda (sest siis tuleb ju ikka vahepeal koristada ja siis süüa teha ja siis pesu pesta ja siis magada natuke ja siis üks osa himym-t vaadata... või 2.. ja siis.. jne - you get the point) ja raamatukogu lahtiolekuajad on siin ikka väga kaootilised. Seega oli Starbucks ilmselgelt kõige parem variant. Lisaboonusena oli kohv koguaeg lähedalt võtta ning taustaks käis mõnus muusika! ;)

Kuna eksamid olid neljal järjestikusel päeval, siis lõpuks tuli kasutusele võtta üsna ekstreemsed abinõud. Eriti kuna avastasin enne esimest eksamit, et pole isegi suutnud veel kõike läbi lugeda, rääkimata siis äraõppimisest. Niisiis olin praktiliselt 4 päeva järjest üleval. Muidugi asja tegi keeruliseks see, et kofeiinitablette ma siit leida ei suutnud ja need guaraanatabletid, mida mulle nende asemel soovitati, väga ei töötanud. Õnneks sain hakkama ka energiajoogi / kohvi abiga.

Natukene siis eksamitest ka:

Droit Civil:

Esimene ja jubedaim. Teemad siis midagi sellist umbes, mida meie VÕS-is käsitlesime: novatsioon, subrogatsioon, tsessioon, delegatsioon, solidaarvõlgnikud, tsaarvestus jne. Muidugi meie väike nunnu VÕS-ikene hakkas Code Civil-i kõrval mulle ikka väga meeldima. Sest no Code Civil-i põhjal on ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks ikka ülipalju erinevaid variante - milleks neid nii palju vaja on??? No igatahes, alguses olin selle aine valinud lihtsalt sellepärast, et mõtlesin, et oleks ju tore ikka midagi Prantsuse õigusest ka teada semestri lõpuks. Ma ei kujuta ette, mis mul küll viga oli, et valisin aine, mis ka prantslaste arvates semestri kõige raskem. Rääkimata siis asjaolust, et minu prantslastest kursusekaaslased olid eelnevatel aastatel juba 2 aastat prantsuse tsiviilõiguse kohta baasteadmisi omandanud, mul aga polnud enamikest põhitõdedest aimugi, eriti, kui need Eesti õigusest erinesid. Seega siis üsna loogiline, et just see oli aine, mille eksamiks ma kõige põhjalikumalt valmistusin. Üritasin lisaks konspektidele isegi õppejõu soovitatud raamatuid lugeda jne... Eksamil muidugi oli ikka piisavalt jube. Sain teemaks terme légal, constitutionnel et judiciaire, mis isegi ei olnud kõige hullem. Lisaks siis lisaküsimused. Vähemalt lõpuks on nüüd küll tunne, et Prantsuse tsiviilõigus on nüüd küll täitsa selge.

Droit de l'UE

Kuna õppimisel keskendusin oma esimesele eksamile, siis loomulikult teistel eksamitel oli veidi jubedam. Samas sain rahvusvahelise õiguse ainete korral suurel määral toetuda juba Eestis õpitule. Probleemiks ainult see, kuidas seda kõike prantsuse keeles seletada. EL-i õiguses siis sain rääkida põhiõiguste arengust EL-is. Mulle tundub, et eksamite puhul oli mu põhiprobleemiks see, et kuna olin nii närvis, siis unustasin kõik prantsuskeelsed sõnad ära - ei juurasõnavara oli mul ilusti selge, kuid ununesid just lihtsad sõnad. Loomulikult õppejõud mul midagi inglise keeles seletada ei lubanud, seega tuli siis appi võtta kehakeel. Lisaks tuli aeg-ajalt keerulised asjad lihtsate sõnadega selgeks teha. Nii suutsin paar õppejõudu lausa naerma panna. Aga noh, tore ju, neil pikk päev vaja kuulata õpilaste lollusi, hea ju, kui vahepeal natuke naerda saab. 

Droit International Public

Seekorda sain rääkida riikide tunnustamisest rahvusvahelises õiguses. Vastasin teema ära, seejärel küsis õppejõud veel igasuguseid lisaküsimusi. Ning nagu muuseas tuli küsimustereas äkki küsimus, et kas see on tõsi, et Tallinnas ei lähe suvel öösel pimedaks. Kuna see küsimus järgnes küsimusele, et kas Palestiinat võib juriidiliselt riigiks pidada või mitte, tundus see veidi out of context. Pärast lühikest üllatunud vaikust suutsin talle siiski vastata, et jah, üsna tõsi, veidikeseks ajaks küll päike loojub, kuid mitte pikalt. Seejärel siis otsustas õppejõud minuga vene keeles rääkima hakata. Suutsin talle selgeks teha, et kõik eestlased siiski ideaalselt vene keelt ei räägi, eriti nooremad. Pärast veel mõndasid küsimusi Eesti kohta oligi eksam läbi.

International Economic Law

Minu viimane eksam oli siis ühtlasi minu ainus ingliskeelne eksam. Oi kui hea selleks õppida oli. Tundus ikka nii lihtne võrreldes prantsuse keelega. Teemaks siis seekord WTO Safeguard measures. 

Ja yaaaaaaaaaaaaaaay, nüüd ongi kõik läbiiiiii!!!!!!!

janvier aka i hate goodbyes

Jaanuar algas Marie külaskäiguga. Kes tahab sellest pikemalt lugeda, siis vaadake: http://ei-me-ette-tea.blogspot.fr/2013/01/pariis.html. Ma ei hakka kõike ümber kirjutamata, kuid mõned huvitavamad seigad siiski:

Alustuseks siis see, et ilmselgelt oleme me ikka täielikud kohuke ja blondiin. Sest no kõigepealt siis suutsin ma ära unustada, mis kell Marie jõudma pidi. Loomulikult ma hommikul fb-st üle ei vaadanud. Läksin talle ilusti rongijaama vastu ning helistasin siis Mariele ja küsisin, kus ta on. Tuli välja, et olin kohale läinud 2 tundi liiga vara. Tegelikult aga ka siis, kui oleksin läinud õigeks ajaks, poleks Mariet seal olnud, sest ta ei jõudnud ka õige rongi peale. Nimelt eeldas ta, et saab Eesti juhiloaga Inglismaalt Prantsusmaale tulla, kahjuks aga ikka ei saanud, pidi koju passi järele minema.

Põhiliselt siis olid päevad täis tüüpilist turismistuffi. Nüüd siis juba 7 korda Eiffeli torni tipus käidud!

Tegime Palju pilte ja sai palju nalja! Nt käisime me Moulin Rouge ees Marylin Monroe-d mängimas, inimestel oli seda vaadata vist päris naljakas, sest no tõepoolest oli päris raske kleiti all hoida.  Vaatamata suurtele pingutustele jäi katakombides ka see kord käimata. Käisime kolm korda proovimas sisse saada, kuid esimesel korral oli ülipikk järjekord ning teistel kordadel olid need lihtsalt kinni. Õhtutel sai külastatud Palais Maillot ja loomulikult Hideouti!

Pariisi metrood on ilmselgelt natuke teistsugused kui Londoni omad. Ühel päeval, kui linna poole sõitsime, tuli üks naine lapsega süles metroosse ning hakkas inimestelt raha küsima. Marie hüppas kiiresti püsti, sest arvas, et too naine tuli sellepärast meie tooli juurde seisma, et tahtis istuda sinna. No teistele reisijatele oli see päris naljakas, isgi rahakerjav naine hakkas naerma ning seletas naerdes, et eiei, ta tahab ainult raha ;D

Igaljuhul tundub, et praeguseks on Marie ilusti Eestisse jõunud! (Y)

Jaanuaris sai siis semester läbi. See aga tähendab seda, et paljud inimesed hakkavad tagasi koju minema. Positiivne on loomulikult see, et nüüd on mul sõpru praktiliselt igas maailma nurgas ning nüüd ka rohkem motivatsiooni erinevaid kohti külastada, kui kohalikud giidid olemas. Sellegipoolest on kõik hüvastijätud alati NII kurvad.

Esimesteks lahkujateks siis olid Bex ja Daria. Enne käisime veel viimast korda kõik koos Vapianios. Nädal hiljem saatsime kodu poole Thomase ning veel nädala pärast Louise. Nüüd on tagasi Saksammale jõudnud ka Seda. Samal ajal, kui mõned kohvreid pakkisid, oli meil, kes veel siin, vaja eksamiteks õppida, nii et ei saanud neile isegi korralikke hüvastijätupidusid korraldada. Samas nii palju oli ikka aega, et lahkujatega viimaseid kordi Hideoutis käia! ;)