Nojah, üldiselt oli sess nagu sess ikka, ärkasin veidi enne eksameid ja mõtlesin et midaaa ma küll terve semestri tegin ning miks ma varem õppima ei hakanud. Väike erinevus vaid selles, et 5 eksamit 6-st tuli läbida prantsuse keeles ning see viimane siis inglise keeles.
2 esimest eksamit olid keeleeksamid. Need olid siis mõlemad samal päeval ja selleks päevaks oli päev pärast Marie lahkumist. No ilmselgelt ma nendeks siis õppida ei jõudnud. Õnneks ei olnud ka vaja. Sama ei saa aga öelda ülejäänud 4 eksami kohta. Nimelt oli nende puhul tegemist juuraeksamitega. Materjali oli loomulikult ülipalju ning juba selle läbilugemine ning kõigest arusaamine võttis ikka korralikult aega. Suursuur aitäh tuleks öelda kõigile prantslastele, kes mulle oma konspektid saatsid!
Alates 3. kursusest saab siin valida, kas eksamid läbida suuliselt või kirjalikult. Suuline variant tundus lihtsam - et vältida kirjavigu jms, seega olin ennast kõigis ainetes suulisele eksamile kirja pannud. Semestri lõpus ei olnud ma enda valiku mõistlikkuses enam nii kindel, sest suulist eksamit tehes on ju veel margim, kui midagi ei oska. Seega siis otsustasin, et õpin KÕIK korralikult ära. Nojah, hea plaan, ainsaks nõrgaks kohaks oli ainult see, et ma ei teadnud, kui kaua KÕIGE õppimine prantsuse keeles võtab.
Ekasamid olid mul siis 28., 29., 30. ja 31. jaanuar. Õnneks olid Salonil eksamid samal ajal, kui mul nii et vähemalt oli mul study-buddy. See tähendas siis seda, et praktiliselt elasime Starbucksis. See on juba tuntud fakt, et kodus ma õppida ei suuda (sest siis tuleb ju ikka vahepeal koristada ja siis süüa teha ja siis pesu pesta ja siis magada natuke ja siis üks osa himym-t vaadata... või 2.. ja siis.. jne - you get the point) ja raamatukogu lahtiolekuajad on siin ikka väga kaootilised. Seega oli Starbucks ilmselgelt kõige parem variant. Lisaboonusena oli kohv koguaeg lähedalt võtta ning taustaks käis mõnus muusika! ;)
Kuna eksamid olid neljal järjestikusel päeval, siis lõpuks tuli kasutusele võtta üsna ekstreemsed abinõud. Eriti kuna avastasin enne esimest eksamit, et pole isegi suutnud veel kõike läbi lugeda, rääkimata siis äraõppimisest. Niisiis olin praktiliselt 4 päeva järjest üleval. Muidugi asja tegi keeruliseks see, et kofeiinitablette ma siit leida ei suutnud ja need guaraanatabletid, mida mulle nende asemel soovitati, väga ei töötanud. Õnneks sain hakkama ka energiajoogi / kohvi abiga.
Natukene siis eksamitest ka:
Droit Civil:
Esimene ja jubedaim. Teemad siis midagi sellist umbes, mida meie VÕS-is käsitlesime: novatsioon, subrogatsioon, tsessioon, delegatsioon, solidaarvõlgnikud, tsaarvestus jne. Muidugi meie väike nunnu VÕS-ikene hakkas Code Civil-i kõrval mulle ikka väga meeldima. Sest no Code Civil-i põhjal on ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks ikka ülipalju erinevaid variante - milleks neid nii palju vaja on??? No igatahes, alguses olin selle aine valinud lihtsalt sellepärast, et mõtlesin, et oleks ju tore ikka midagi Prantsuse õigusest ka teada semestri lõpuks. Ma ei kujuta ette, mis mul küll viga oli, et valisin aine, mis ka prantslaste arvates semestri kõige raskem. Rääkimata siis asjaolust, et minu prantslastest kursusekaaslased olid eelnevatel aastatel juba 2 aastat prantsuse tsiviilõiguse kohta baasteadmisi omandanud, mul aga polnud enamikest põhitõdedest aimugi, eriti, kui need Eesti õigusest erinesid. Seega siis üsna loogiline, et just see oli aine, mille eksamiks ma kõige põhjalikumalt valmistusin. Üritasin lisaks konspektidele isegi õppejõu soovitatud raamatuid lugeda jne... Eksamil muidugi oli ikka piisavalt jube. Sain teemaks terme légal, constitutionnel et judiciaire, mis isegi ei olnud kõige hullem. Lisaks siis lisaküsimused. Vähemalt lõpuks on nüüd küll tunne, et Prantsuse tsiviilõigus on nüüd küll täitsa selge.
Droit de l'UE
Kuna õppimisel keskendusin oma esimesele eksamile, siis loomulikult teistel eksamitel oli veidi jubedam. Samas sain rahvusvahelise õiguse ainete korral suurel määral toetuda juba Eestis õpitule. Probleemiks ainult see, kuidas seda kõike prantsuse keeles seletada. EL-i õiguses siis sain rääkida põhiõiguste arengust EL-is. Mulle tundub, et eksamite puhul oli mu põhiprobleemiks see, et kuna olin nii närvis, siis unustasin kõik prantsuskeelsed sõnad ära - ei juurasõnavara oli mul ilusti selge, kuid ununesid just lihtsad sõnad. Loomulikult õppejõud mul midagi inglise keeles seletada ei lubanud, seega tuli siis appi võtta kehakeel. Lisaks tuli aeg-ajalt keerulised asjad lihtsate sõnadega selgeks teha. Nii suutsin paar õppejõudu lausa naerma panna. Aga noh, tore ju, neil pikk päev vaja kuulata õpilaste lollusi, hea ju, kui vahepeal natuke naerda saab.
Droit International Public
Seekorda sain rääkida riikide tunnustamisest rahvusvahelises õiguses. Vastasin teema ära, seejärel küsis õppejõud veel igasuguseid lisaküsimusi. Ning nagu muuseas tuli küsimustereas äkki küsimus, et kas see on tõsi, et Tallinnas ei lähe suvel öösel pimedaks. Kuna see küsimus järgnes küsimusele, et kas Palestiinat võib juriidiliselt riigiks pidada või mitte, tundus see veidi out of context. Pärast lühikest üllatunud vaikust suutsin talle siiski vastata, et jah, üsna tõsi, veidikeseks ajaks küll päike loojub, kuid mitte pikalt. Seejärel siis otsustas õppejõud minuga vene keeles rääkima hakata. Suutsin talle selgeks teha, et kõik eestlased siiski ideaalselt vene keelt ei räägi, eriti nooremad. Pärast veel mõndasid küsimusi Eesti kohta oligi eksam läbi.
International Economic Law
Minu viimane eksam oli siis ühtlasi minu ainus ingliskeelne eksam. Oi kui hea selleks õppida oli. Tundus ikka nii lihtne võrreldes prantsuse keelega. Teemaks siis seekord WTO Safeguard measures.
Ja yaaaaaaaaaaaaaaay, nüüd ongi kõik läbiiiiii!!!!!!!
